Elektriaia hooldus

Kuigi elektriaedadel tuleb pidevalt silm peal hoida ning jooksvalt kõik tekinud probleemid likvideerida on kevadeti hea aeg millal tuleks elektrikarjuse aed kriitilise pilguga uuesti üle vaadata. Tänu ülevaatusele ja tekkinud probleemide likvideerimisele saab karjatamishooajaks aia jälle loomadele sobivaks ja turvaliseks muuta!

Alustada tuleks klassikalisest maanduse kontrollist!

Kas elektrikarjusel on ikka piisavalt maandust ,et seade saaks kogu resurssi tõhusalt kasutada?

Elektrikarjused töötavad vaid siis, kui elektrikarjuse tekitatud elektriimpulss liigub läbi looma keha maasse. See toimub looma puutel elektrikarjuse liiniga. Kui maandus on ebapiisav või üldse puudu, ei ole looma puutel elektrikarjuse liiniga saadav elektrilöök piisavalt tugev, et panna loom taganema.

Et tagada hea maandus:
Asetage 1 – 2 m pikkused maandusvardad (jälgige kasutatava elektrikarjuse juhiseid!) võimalikult niiskesse pinnasesse ning ühendage need omavahel (NB! vaiade omavaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui 3m) ja omakorda elektrikarjuse seadmega. Keerulise pinnasega oludes võib maandusvaia ümber olev niiske "padi" pakkuda märkimisväärset tuge! Maandusvardad ja ühendused peavad samuti olema roostevabad, kuna rooste takistab ka elektrivoolu!

Elektrikarjuse remont

Isegi parim elektriaia lint muudab aja jooksul oma materjali omadusi tuule ja ilmastiku mõjul:
Tulemuseks on longus liinid. Need lehvivad tuules ja seetõttu on loomadel neid raske märgata ja ära tunda. Lisaks võivad need üksteise külge takerduda või puutuda vastu maapinda või poste ning see nõrgestab elektrikarjuse pinget ja võimsust!

Selle probleemi lahendamiseks pingutage elektrikarjuse liinid lihtsalt pingutitega ja parandage rebenenud ja katkenud kohad LitzClip ühendusklambritega.
Nii säilib effektiivne pinge aias ja aed on tõhus ning lomadele ohutu.

Parim universaalne abivahend nii lindi, köie kui ka nööri pingutamiseks on leitav siit!

Samuti on tõhusa pingutamise eelduseks spetsiaalsed nurgaisolaatorid:

• Lindi ja köie nurgaisolaator
• Traadi ja nööri nurgaisolaator puitpostile
• Traadi ja nööri nurgaisolaator metallpostile

Loe siia klikates kindlasti ka meie artiklit LitzClip ühenduste kohta mis muudavad aia paranduse ja jätkamise oluliselt kergemaks!

Testimine

Ühel elektrikarjuse omanikul peab kindlasti enda töövahendite nimistus olema elektrikarjuse tester.
Justnimelt spetsiaalne elektrikarjuse tester kuna tavalise voolutesteriga impulsspinge mõõtmine ei ole võimalik!Pinge elektrikarjuse aias on üks peamisi indikaatoreid mis näitab selle effektiivsust. Peale elektrikarjuse paigaldust peaks olema esimene ülesanne elektikarjuse pinge mõõtmine.
See annab meile ülevaate kuidas paigaldusega hakkama saime ning kas masin ja aed on töökorras. Peale paigaldust tuleb saadud tulemus endale ülesse märkida, et järgmine kord pistelist kontrolli tehes oleks millega võrrelda. 

Oluliselt madalama tulemuse korral esimesed asjad mis tuleks üle vaadata:

1) Elektrikarjuse Maandus
Nagu eelpool mainitud sai on elektrikarjuse maandusel suur roll elektrikarjuse effektiivsusel ja seeläbi ka pingel. Kui maapind on paigaldades olnud niiskem ja madalama tulemuse testimise ajal kuivem siis tähendab see, et on vaja maandusvaiu juurde.

2) Purunenud liinid
Kui karjuse liinid on katki või kui metallkiud liinis rebenenud (mida vahel ei ole silmaga näha) siis ei saa pinge liinis liikuda. Katkised kohad tuleb parandada või välja vahetada uute liinide vastu.

3) Saastunud liinid
Vahel võib ka juhtuda, et liin on terve kuid metallosakesed liinis on tänu keskkonnatingimustele ja ajale saastunud või kogunisti roostes. Sellisel juhul on ainuke valik nende liinide välja vahetamine.

4) Isolaatorid
Kontrolli, et kõik isolaatorid oleksid terved ja liin jookseks ilusti nende peal ja ei puutuks kuskilt vastu poste

5) Vegetatsioon
Vahel võib juhtuda, et rohi, hein jms. on hoogsalt kasvanud ja seeläbi ei jaksa elektrikarjus enam nii hästi töötada. Selle probleemi vältimiseks tasuks aegajalt liini all kasvavad taimed ära niita. Selleks, et iga väikse rohu- ja heinakõrre pärast ei peaks muretsema tuleks sellistel aegadel valida suurema (vähemalt 5J) väljundpingega elektrikarjuse generaator. Võib ka ette tulla, et liinile on langenud mõni murdunud oks vms, selle vastu ei aita ka võimas generaator piisavalt effektiivselt ja see tuleks kindlasti likvideerida!

6) Toide
Vooluvõrgust toimiva elektrikarjuse puhul on selge, et kui voolu ei ole siis karjus ei toimi. Akutoitega elektrikarjuste puhul tuleb aegajalt kontrollida aku laetust (k.a päiksepaneeliga süsteemide puhul). Eriti oluline on see siis kui süsteemi ei ole vahepeal kasutatud.

Testeri valikul tuleb lähtuda vajadusest. Ka odavama elektrikarjuse testriga saab töö edukalt tehtud. Kallimad testrid teevad lihtsalt selle protsessi kiiremaks ja mugavamaks.
Mida rohkem omadusi on testril, seda kallim on reeglina hind. Kõige lihtsamatel testritel tuleb pinge mõõtmiseks ühendada väike varras maanduse testmiseks pinnasesse ning tester vastu taraliini. Juba natukene edasijõudnud testritel enam eraldi varrast maapinda ühendama ei pea ning piisab lihtsalt testri asetamisest vastu liini. Nendest järgmine samm on juba elektroonilised testrid ja vea suuna näiduga testrid. Viimased suudavad juba kuvada kus pool testitavat kohta asub probleem taras (nt. peale kukkunud või maha puutuv liin),  need testrid on pigem suurematele taradele, et hoida kokku aega vea tuvastamisel. 

Siit lingilt on leitavad kõik eelpool mainitud testrid.