Viimased postitused

Pole hiljutisi kommentaare
Elektrikarjuse kasutamine
Elektrikarjuse kasutamine
favorite_border 0 comments
date_range Sep 29, 2019
person_outline Marko Mägi

3 kõige olulisemat faktorit, mis määravad elektrikarjuse toimimise efektiivsuse

Elektrikarjuse kasutamisel on kolm olulist faktorit, mis määravad elektrikarjuse toimimise efektiivsuse. Seega kui plaanite elektrikarjust kasutama hakata või juba kasutate kuid tundub, et elektrikarjus ei ole efektiivne, vaadake üle järgnevad punktid.
 

1)      Elektrikarjuse taraliini (traat, nöör, köis või lint) elektrijuhtivus

 

Elektrikarjuse taraliini ehitamiseks võib kasutada traati, spetsiaalset metallkiududega elektrikarjuse nööri, eriti tugevat metallkiududega köit või siis elektrikarjuse linti vms. Ükskõik, millise lahenduse kasuks otsustate, vaadake alati, milline on taraliiniks kasutatava elektrijuhi takistus  ohm/m ehk kui hästi teie poolt valitud või valitav toode traat, nöör, köis või lint impulspinget juhib. Mida väiksem on toote takistus ohm/m kohta, seda paremini taraliin impulsspinget juhib ehk seda pikemaid tarasid saate antud tootega ehitada. Kui takistus on suur, siis kaob palju  impulsienegriat taras ära ja elektrikarjus ei tööta korralikult. Alljärgnevalt toome väikse soovitusliku tabeli, millest võiks juhinduda taraliini traadi, nööri, köie või lindi valikul (tabelis tootud andmed on ligikaudsed ja arvutus tehtud lähteandmetel, et elektrikarjuse generaatori väljundpinge on ca 7500V):

 

Tara pikkusega kuni 600 m – maksimaalne taraliini takistus 4 ohm/m

Tara pikkusega kuni 8000 m – maksimaalne taraliini takistus 0,21 ohm/m

Tara pikkusega kuni 18000 m – maksimaalne taraliini takistus 0,11 ohm/m

 

Traatide takistus on üldjuhul väga hea, näiteks 1,2 mm diameetriga tsingitud traadi takistus on 0,15 ohm/m.  Erinevate müüjate poolt pakutavate elektrikarjuse nööride, köite ja lintide takistused on aga väga erinevad, seepärast on ka tooted väga erineva hinnaga. Näiteks elektrikarjuse nööri hind sõltubki suuresti nööri impulsspinge juhtivusest ehk takistusest, nööri tugevusest (tavaliselt on tootel kirjas tõmbetugevus ehk näiteks 100 kg) ja nööris kasutatava plastiku kvaliteedist ehk nööri vastupidavusest UV kiirgusele. Parema juhtivusega ja tugevamad nöörid on kvaliteetsemad ja seega ka kallimad.

Meie liinivaliku leiad alljärgnevatelt linkidelt:

2)      Elektrikarjuse generaatori maandus

 

Elektrikarjuse generaatori maandus on üks olulisemaid tegureid elektrikarjusega karjatamise juures. Elektrikarjus töötab põhimõttel, et positiivne elektrilaeng suunatakse regulaarselt elektrikarjuse aeda, mis on maast isoleeritud ja negatiivne laeng maapinda läbi maandusvarda. Kui  loom puutub  vastu  tara , sulgub vooluring s.t. vool liigub läbi looma tagasi maapinna kaudu  generaatori negatiivsele poolusele ja loom saab elektrilöögi. See elektrilöök ei ole eluohtlik kuid on ebamugav ja loom astub tagasi.

 


Kuidas elektrikarjus töötab

 

Kui nüüd elektrikarjuse generaator on halvasti maandatud ehk seade ei saa head kontakti maapinnaga, langeb koheselt pinge taras ja elektriimpulss jääb nõrgaks ning loom ei saa enam piisavalt tugevat lööki. Üldjuhul on vajalik minimaalne impulsspinge tavaloomade karjatamiseks 1500-2000V , alla selle loomad enam ei pruugi taras püsida. Lammastele ja lihaveistele  on vajalik minimaalselt pinge 3000V, ka tara kaugeimas punktis. Loomulikult sõltub see ka karjatatavast loomaliigist ja konkreetsest isendist, näiteks koerad ja hobused on üldjuhul tundlikud neile piisab tihti  juba 1000-1500V impulsspingest.

 

Seega on korraliku elektrikarjuse maanduse ehitus ülimalt tähtis!

 

Erinevad pinnased juhivad erinevalt , seega on näiteks liivasel ja kuival maapinnal oluline kasutada vähemalt 2-5 maandusvarrast pikkusega 1 m või enam, et saavutada hea kontakt maapinnaga. Varraste omavaheline vahe peaks olema minimaalselt 3 m. Niiske ja näiteks savise maapinna puhul ja akutoitel elektrikarjuse generaatori kasutamisel piisab tavaliselt 1-2 maandusvardast. Elektrikarjuse maandusvarras peaks kindlasti olema korrosioonikindla pinnakattega , vastasel juhul maasse paigaldatud varras korrodeerub kiiresti  ja kaotab juhtivuse ning teie elektrikarjus lakkab mingil hetkel töötamast. Oluline on ka, et maandusvarraste ja maandusjuhtme ühendused oleks kindlad ja korralikult tehtud, soovitatavalt poltliidesed.

 

Kui selgub,et elektrikarjus ei tööta efektiivselt on enimleivunud põhjuseks halb maandus.

 

3)      Elektrikarjuse generaatori võimekus ehk tehnilised näitajad

 

Turul pakutakse väga erineva hinna ja tehniliste näitajatega elektrikarjuse generaatoreid. Kuidas siis valik teha ja mida jälgida?

 

On 2 põhilist näitajat, mida peaks jälgima elektrikarjuse generaatori soetamisel:

 

  • Väljundpinge ehk voldid (V) –mida suurem on väljundpinge, seda „teravam“ on elektrikarjuse impulss. Näiteks hästi karvaste loomade nagu lambad puhul on oluline kasutada hästi kõrge väljundpingega seadet kuna lamba paks vill takistab lamba keha ja taratraadi vahelist kontakti. Mida kõgem on pinge, seda kiiremini saab loom kokkupuutel aialiiniga elektriimpulsi ehk „särtsu“.

 

Kui võrdlete erinevate tootjate poolt pakutavaid elektrikarjuse generaatoreid, siis väga oluline on jälgida, millise koormuse  juures on tootel indikeeritav väljundpinge ehk voldid antud. Tihti indikeerivad tootjad oma toodetel väljundpinge näitajaid ideaaltingimustes väga väikese takistuse juures või näiteks indikeeritakse seadme maksimaalset väljundpinget. Tähtis on aga teada reaalsetes keskpärastes oludes seadme töövõimekust, kus takistus on ca 500 ohm. Seega, ärge laske ennast petta ilusatest suurtest numbritest ja jälgige, millise koormuse juures on antud tulemus on saadud, mida tootekirjelduses näidatakse.

 

  • Võimsus ehk jaulid (J) – jaulid näitavad generaatori võimsust ehk sisulised näitab see number kui palju kannatab elektrikarjuse generaator koormamist ehk teisisõnu, kui pikki aedu saab antud generaatorile külge ühendada või kui rasketes tingimustes suudab elektrikarjuse generaator tööd teha.

 

Tuleb veel vahet teha laetud energial (input) ja väljundenergial (output). Enamus elektrikarjuse tootjaid indikeerib oma toodetel laetud energiat, mis on üldjuhul suurem  kui väljundenergia. Tähtis on aga ikka väljundenergia ehk reaalselt elektrikarjuse generaatorist väljuv  impulsienegia kogus. Seega võrrelge hoolega, ennem kui otsustate.

Meie valikust leiad kindlasti sobiva elektrikarjuse generaatori!

 

Kokkuvõtteks –  karjatamisel on veel mitmeid olulisi tegureid ning nüanse (näiteks oluline on kasutada korralikke isolaatoreid, mis töötavad laitmatult ka vihmase ilmaga; väga suurt rolli mängib vegetatsiooni kasv ehk taraliinide alt heina niitmine on oluline, et taraliini vastu kasvav hein ei hakkaks taraliini maandama jne.), millest elektrikarjuse tara toimimise efektiivsus sõltub kuid eelpool toodud 3 tegurit on põhilised.