Elektrikarjuse kasutamine

Elektrikarjuse toimimise tõhususe määravad kolm olulist tegurit. Kui plaanid elektrikarjust kasutama hakata või juba kasutad, kuid tundub, et see ei ole piisavalt tõhus, vaata üle järgnevad punktid.

Taraliini elektrijuhtivus

Elektrikarjuse taraliini ehitamiseks võib kasutada traati, spetsiaalset metallkiududega nööri, eriti tugevat metallkiududega köit või elektrikarjuse linti. Ükskõik, millise lahenduse kasuks otsustad, vaata alati, milline on liini takistus (ohm/m) ehk kui hästi see impulsspinget juhib. Mida väiksem on takistus, seda paremini liin pinget juhib ja seda pikemaid aedu saab sellega ehitada. Kui takistus on suur, kaob taras palju impulsienergiat ja elektrikarjus ei tööta korralikult.

Soovituslik suurim taraliini takistus tara pikkuse järgi (ligikaudsed andmed, arvutatud generaatori väljundpingel ca 7500 V):

• tara pikkus kuni 600 m – kuni 4 ohm/m
• tara pikkus kuni 8000 m – kuni 0,21 ohm/m
• tara pikkus kuni 18 000 m – kuni 0,11 ohm/m

Traatide takistus on üldjuhul väga hea, näiteks 1,2 mm läbimõõduga tsingitud traadi takistus on 0,15 ohm/m. Nööride, köite ja lintide takistused on aga väga erinevad, seepärast on ka nende hinnad erinevad. Nööri hind sõltub suuresti selle juhtivusest, tugevusest (tõmbetugevus, näiteks 100 kg) ja plastiku vastupidavusest UV-kiirgusele. Parema juhtivusega ja tugevamad nöörid on kvaliteetsemad ja seega ka kallimad.

Meie liinivaliku leiad siit: traadid, nöörid, lindid ja köied.

Generaatori maandus

Maandus on üks olulisemaid tegureid elektrikarjusega karjatamisel. Elektrikarjus suunab positiivse laengu regulaarselt maast isoleeritud taraliini ja negatiivse laengu maandusvarda kaudu maapinda. Kui loom puudutab tara, sulgub vooluring: vool liigub läbi looma ja maapinna generaatori negatiivsele poolusele ning loom saab elektrilöögi. See ei ole eluohtlik, kuid on ebamugav ja loom astub tagasi.

Kui generaator on halvasti maandatud, langeb pinge taras kohe ja loom ei saa enam piisavalt tugevat lööki. Tavaliste loomade karjatamiseks on vaja vähemalt 1500–2000 V impulsspinget. Lammastele ja lihaveistele on vaja vähemalt 3000 V ka tara kaugeimas punktis. Koerad ja hobused on tundlikumad, neile piisab sageli juba 1000–1500 V pingest.

Erinevad pinnased juhivad elektrit erinevalt. Liivasel ja kuival maal kasuta vähemalt 2–5 maandusvarrast pikkusega 1 m või enam, varraste vahega vähemalt 3 m. Niiske või savise pinnase ja akutoitel generaatori puhul piisab tavaliselt 1–2 vardast. Maandusvarras peab olema korrosioonikindla pinnakattega, muidu see roostetab kiiresti ja kaotab juhtivuse. Ühendused peavad olema kindlad, soovitatavalt poltliidesega.

Kui elektrikarjus ei tööta tõhusalt, on kõige sagedasem põhjus halb maandus.

Hea maanduse jaoks leiad maandusvaiad siit.

Generaatori võimekus

Elektrikarjuse generaatoreid pakutakse väga erineva hinna ja tehniliste näitajatega. Valikul tasub jälgida kahte põhinäitajat.

Väljundpinge (V) – mida suurem on väljundpinge, seda „teravam“ on impulss. Näiteks lammaste puhul on oluline kõrge väljundpingega seade, sest paks vill takistab kontakti looma keha ja taraliini vahel. Eri tootjate seadmeid võrreldes jälgi, millise koormuse juures väljundpinge on antud: sageli näidatakse seda ideaaltingimustes või maksimaalse väärtusena. Oluline on töövõime reaalsetes oludes, takistusel ca 500 oomi.

Võimsus (J) – džaulid näitavad, kui palju generaator koormust kannatab ehk kui pikki aedu saab sellega ühendada ja kui rasketes tingimustes see suudab töötada. Erista laetud energiat (input) ja väljundenergiat (output): enamik tootjaid näitab laetud energiat, mis on üldjuhul suurem. Tähtis on just väljundenergia.

Sobiva generaatori leiad meie valikust: võrgutoitega, akutoitega ja multitoitega elektrikarjused.

Kokkuvõtteks

Tara toimimisel on veel mitmeid olulisi tegureid: korralikud isolaatorid, mis töötavad laitmatult ka vihmase ilmaga, ja taimestiku niitmine taraliinide alt, et vastu liini kasvav hein seda ei maandaks. Eelpool toodud kolm tegurit on aga põhilised.